Laimikanawok

Üks paljudest toredatest ja kasulikest jõulukinkidest sel aastal oli wokpann. Olime piilunud ühte juba pikemat aega kuid ma arvasin, et sel pole olulist eelist tavalise panniga ja ma väga ei kiirustanud ostimsega. Oi, kuidas ma eksisin. On küll vahe. On küll. Arvestades, kui palju ma stir-fry taolisi sööke jms sellist teen, ei saa ma aru, miks ma küll sellise pimedusega löödud olin.
Nüüd on need pimeduseajad läbi ja elagu päris wokid!
Kingitusega kaasa tuli ka üks pisike wokiroogade raamat, millest seesamune retsept pärineb.
Kuigi ma lubasin endale, et teen vahelduseks ka ühe sellise retsepti, milles ma ei tee muudatusi, ei saanud ma parata. Retseptis oli sidrun aga poes oli ainult laimi, nii et.

2 spl maisiõli
50 gr india pähkleid
2 tl maisitärklist
2 spl sojakastet
1 laimi mahl
1 tl purustatud ingverit
1 spl mett
150 ml puljongit
2 brolerifileed
1 porgand
100 gr suhkruhernekaunu
punt rohelist sibulat
50 idusid
1 leht munanuudleid

Vala keev vesi munanuudlitele peale, jäta seisma. Rösti kuumal pannil pähklid, tõsta kõrvale. Sega kokku kaste: tärklis, sojakaste, laimimahl, ingver, mesi ja puljong. Nüüd voki kiirelt pannil kana, tõsta kõrvale. Nüüd viska pannile köögiviljad ja voki mõnda aega, lisa kaste ja kuumuta kuni vedelik muutub paksemaks. Nüüd lisa juurde nuudlid ja kana, kuumuta paar minutit ja lisa veel pähklid. Voki veel minut aega, serveeri kohe.

Tegelikult on hea, et sidrunit poes polnud, mulle meeldibki laim rohkem. Huvitavam ja leebem hapusus, mis niiväga ei meenuta küürimispastat.

Aktsioonis

Piparkoogid

Jõulud on juba läbi ja piparkookide küpsetamise kõrghooaeg on kindlasti ka läbi aga ma lihtsalt ei jõudnud varem. Ausõna, ma võtsin viimase plaaditäie piparkooke umbes 30 minutit tagasi ahjust välja. Ja mitte, et tublidel eesti toidublogijatel piparkookide retsepte pühade ajal välja poleks ilmunud, tahtsin ma siiski midagi seoses pühadega teiega jagada.
Sest kõik see muu söök, mis sel nädalal tehtud ja söödud on, seda lihtsalt on olnud päris palju ja kadus ka kõik nii kiiresti, et ei saanud mahti pilti teha selle pühademöllu keskel. Vanaemadele šokolaadibiscottisid ja brownie'sid, sugulastele karamellimandleid, vürtsikat porgandikooki sõpradele, kaneeliparti ja röstitud peete endale jne jne. Ma olen lihtsalt iga päev vaaritanud ja tihtipeale ka mitut asja samal ajal. Aga olgu.
Retsept on üks kiidetumaid, mida näinud olen, kuigi ma lisasin sinna suts ingverit ka. Väga lihtne teha, väga hästi rullitav jne. Kuigi mul ei tulnud taigen nii tume, kui Nami-nami pildil, on see ilmselt mu enda viga. Kui suhkrut ja siirupit kauem kuumutada, siis ilmselt saaks ka tumedama taigna. Ja kuigi mulle endale meeldivad tumedamad piparkoogid rohkem, on nad siiski väga maitsvad ja piparkoogised ning vähemalt said PeZile meeltmööda, kes eelistabki heledamat piparkooki. Sest algul, kui ta seda taigna hulka nägi, küsis ta mu käest, et kes need küll kõik ära sööb, siis pärast esimest pannitäit kuulsin ma küll ainult küpsisemugimisekrõbinat. Ehk et ka see probleem tundub olevat lahendatud.

Läätsesalat

Seda salatit tegi paar päeva tagasi Anni Terevisioonis. Ainult, et me muutsime seda natuke, st. võtsime osa asju vähemaks. Seal oli grillitud peeti ja praetud peekonit ja küpsetatud lõhe ja.. ma ei mäletagi, võib-olla oli isegi veel midagi. Aga tundus, et hommikuks ehk võib-olla polegi nii palju kõike seda vaja.

1 dl keetmata läätsi
1 avokaado
pool punast sibulat
4 muna
pott rukolat
soola

Keeda läätsed soolases vees pehmeks. Rebi rukola, lõigu avokaado ja viiluta sibul ning sega läätsede hulka. Prae munad nii, et munakollane jääks veel vedelaks ja aseta munad salati peale.

Eriti julged söövad siia kõrvale veel kiluvõileiba :)

Pitsapirukas

Ma ei tee tihti pirukaid, tavaliselt tervislikel kaalutlustel. Kuigi, mulle väga meeldivad just soolased pirukad. Näiteks kapsapirukas, mmm. Või siis see.
Isu soolast pirukat teha tuli mul laupäeva hommikul pea et esimese mõttena pähe kui ärkasin. Ma ei tea, kui normaalselt see just kõlab, et ma hommikul esimese asjana söögi peale mõtlesin aga noh, juhtub. Eriti siis kui on eelmisel õhtul natuke, khm, veini pruugitud.

Taigna jaoks:
2 dl nisujahu
1 dl graham-jahu
70 gr võid
peotäis riivitud juustu
2 spl külma vett
soola

Täidise jaoks:
1 sibul
2 küüslauguküünt
250 gr hakkliha
150 gr kirsstomateid
kivideta musti oliive
100 gr riivitud mozzarellat
100 gr riivitud parmesani
2 muna
2 dl kohvikoort
basiilikut ja punet
soola, musta pipart

Valmista taigen: haki või ja jahu, sega sisse juust, vesi ja sool. Sõtku veidi ja vormi palliks, pane kilesse ja hoia külmkapis vähemalt 30 min.
Täidise jaoks haki sibul ja küüslauk, prae neid kergelt õlis, lisa hakkliha ja pruunista see. Maitsesta soola-pipraga, sega sisse veidi punet.
Võta taigen kapist, mätsi lahtikäiva vormi põhja ja äärtesse ning küpseta 10 min 180℃ ahjus. Soovitan kahvliga augud ka enne sisse torkida, paisub vähem. Siis hakka täidist pirukasse sättima: kõige põhja hakkliha ja sibulasegu, siis puista osa juustudest liha peale. Nüüd helde käega oliive ja poolitatud kirsstomatid. Nende peale riputa basiilikut ja punet, ning kõige peale ülejäänud juust. Klopi kokku koor ja munad, maitsesta soolaga ja vala ühtlaselt piruka täidisele peale. Küpseta 200℃ ahjus umbes 30-40 min.

Maitseb suurepäraselt nii soojalt kui külmalt. Soojana soovitan kõrvale serveerida värsket salatit, näiteks tomati-värske basiilikusalat.

Vasikaribid jogurtis

Eelmine reede oli Stocmannis uskumatul kombel müügil vasikaribi, ja üsna soodsa hinnaga veel pealekauba. Mis muud, kui lasin endale ka paar tükki koju pakkida. Sellist võimalust kohtab praeguses kaubanduses üsna harva, et saad valida talleribi ja vasikaribi vahel. Uhke värk.
Kaalusin, kas teha ribid üsna naturaalselt (vaid soola-musta pipraga) või mõnes spetsimas marinaadis. Otsustasin seekord teise variandi kasuks.

ca 400 gr vasikaribisid
200 gr maitsestamata jogurtit
1 tl teravat karripulbrit
1 tl sinepiseemneid
suts soola
Kõrvale: läätsed

Sega kokku jogurt ja maitseained. Puhasta ribi kelmetest (mitte nagu mina, nagu kõrvalolevat pildilt näha võib) ja vala peale marinaad. Hoia liha marinaadis vähemalt 4-5 tundi, võimalusel kauem.
Küpseta 180℃ ahjus umbes 45-50 minutit. Kõrvale sobivad hästi hautatud läätsed.

Vasikaliha on nii pehme ja maitsev, kahju, et seda nii harva saada on. Üsna rasvavaene on ka, võrreldes vähemalt lambaribidega, mida ma eelmine kord tegin.
Külma jogurtikaste võib siia vabalt veel juurde teha, ma oleks ka teinud aga jogurt sai otsa.

Kirju koer

Mis puudutab magustoitu, on mul lapsest saati olnud nõrkus kahe asja vastu: rummikook ja kirju koer.
Ma võin mõlemaid süüa nõrkemiseni. Aga arvestades, kui kaloririkkad nad mõlemad on, siis pole ma seda kunagi teinud.
Kirjut koera tegin viimati paar aastat tagasi, tahaksin muidugi seda tihedamini süüa kuid alati ütleb mulle mu tervisliku toitumise mõistus, et seal on vaid või, küpsised, marmelaad ja kondenspiim. Ja mitte midagi kasulikku. Ja siis ma loobun sellest mõttest.
Aga nüüd ma siiski murdusin. Ma ei teagi miks, võib-olla sellepärast, et PeZ ütles, et see pole tema arust mingi suurem asi magustoit. Sellisele alatule väitele ei saanud ma ju ometi vastamata jätta ja ma võtsin väljakutse vastu.

2 pakki Ekstra küpsiseid
100 gr võid
150 gr marmelaadi
3 spl kanget kakaod (nt. Meie Mark)
50 gr sukaadi (valikuline)
paar tilka rummiessentsi (valikuline)
pool purki magustatud kondenspiima

Purusta küpsised, kas blenderis, kombainis või lihtsalt pudrunuiaga. Sega juurde tükeldatud marmelaad, kakao, rummiessents ja sukaad. Lõpuks lisa sulatatud või ja kondenspiim ning tambi kõik ühtlaseks. Paki kilesse tihkeks vorstiks, suru nii kokku kui võimalik ja pane külmkappi tahenema. Vähemalt paariks tunniks, üleöö on parim.

Oma kallile meeslemmikule tõestasin ära, et kirju koer on hea ja sellest piisab, arvestades, et ta pole üldse eriline magusasõber. Ma hoian end praegugi tagasi, et mitte minna külmiku juurde ja lõigata endale üks suussulav, hõrk, mmmmmmmmmaitsev seib täis magusameele õnne.