Mesised porgandid ja kanakoivad

Ma pean midagi üles tunnistama. Äkki see aitab, kui ma selle valjusti välja ütlen. Mul on mingi periood. Faas. Etapp. Nimetades seda kuidas iganes, aga mu entusiasm söögitegemise vastu on kadunud kuskile. Einoh, ma teen süüa ikka, peaagu iga päev aga vaimustus on kuskile ära hajunud. Mul ei teki mingeid uusi põnevaid ideid või põlevat soovi mingit uut rooga proovida. Olen vajunud vanade ja läbikatsetatud retseptide rööbastesse ja ma pole sellega üldse rahul. Ma ei saa aru, mis toimub, mis minuga lahti on. Millal see juba mööda läheb? Või mida selleks vaja teha on? Ma ei tea. Aga ma tunnen, et oleksin nagu oma elemendist väljas ja see on ebamugav. Ehk peagi algava puhkuse peale saab oma lootused panna? Huvipuudusest üle saada, uusi ja põnevaid roogasid katsetada ja neist vaimustuda? Eks näis. Võiks ju...
Tänane retsept pole just eriti suvise olemisega aga vähemalt porgandid on värsked. Eelmine kord tegin porgandeid ahjus valge veiniga, mis maitsesid imehästi, seekord otsustasin hoopis natuke särtsakama variandi kasuks.

300-500 gr värskeid porgandeid
8 kana poolkoiba
1 spl mett
1 tl tšillihelbeid
1,5 dl puljongit
1 spl võid
3-4 spl oliiviõli
veidi värsket tüümiani
~50 gr röstitud seesamiseemneid
soola

Pese porgandid ja lõigu parajateks tükkideks ning aseta ahjuvormi. Nirista peale mesi ja puljong, puista peale sool, rebitud tüümian ja tšillihelbed. Sega porgandeid, et nad oleks vedelikuga kenasti kaetud. Aseta porgandite peale soolaga hõõrutud kanakoivad ja vala kõigele peale oliiviõli, seejärel riputa peale võikillud. Küpseta 200℃ ahjus umbes 50 min. Vahepeal rösti seesamiseemned. Tõsta paras portsjon taldrikule ja riputa kõigele peale ohtralt seesamiseemneid.

Seljakülas

Monster-amps

Monster-võileib ehk hommikuamps tšempionidele ehk nädalavahetuse hommikusöök. Ciabatta, mille vahele on suratud praemuna, juust, jääsalat, karulauk, pooltoores veisetükk õhukeste lõikudena ja määrdeks sinep. Maitses hästi aga tegemist oli selle ampsamisega, vahepeal tundus, et lõuad lähevad paigast. Aga kõik lõppes õnnelikult!

Kana basiiliku-sibulamajoneesiga

Majonees! Ja kastmena, kuidas on võimalik, võigas! Ei tasu ära ehmatada, ausõna. Tegelikult ei ole võigas, sest majonees sätitakse siin retseptis nii parasjagu ära, et ei ole lihtsalt majonees.
Retsept on maikuu Olivest, jäi ühe väikese nupuna mulle silma.

2 kanafileed
3 spl majoneesi (kasutasin Hellmansi)
1/2 punast sibulat
1-1,5 spl valge veini äädikat
suur peotäis värsket basiilikut
serveerimiseks rohelist salatit ja krõbedat saia
riivitud parmesani
soola, musta pipart, oliiviõli

Lõigu punane sibul, vala peale veiniäädikas ja lase marineeruda teiste toimetuste ajal. Kuumuta pann, vala sinna veidi oliiviõli. Maitsesta kana, prae kuumal pannil mõlemalt poolt minuti ja pane kanafileed 200℃-sse ahju 10ks minutiks küpsema. Kui kana valmis, lükka ahju saiaviilud, mis on pealt pintseldatud oliiviõliga ja peale on raputatud parmesani. Küpseta, kuni parmesan hakkab sulamise märke ilmutama. Säti kanafileed taldrikule rohelise salati kõrvale. Nüüd sega majonees ja tükeldatud basiilik sibulatele juurde ja jaota kaste kanafilee peale. Kõrvale hammusta sooja saia.

Marineerunud sibul oli kaotanud just parasjagu oma krõmpsu ja muutis kastme eriti mõnusaks. Majonees ei tundunud üldse üleliia vänge. Ülejääki kasutasin muide, hommikuvõileibade vahel, sobis ka sinna väga hästi.

Rabarberi-beseekoogid

Sünnipäevaks! Nimelt oli mu kallil PeZil sünnipäev ja ma tegin ta palvel need koogid tööjuurde kolleegidele maiustamiseks. Kuna ma ise neid proovida ei saanud, siis ma oma kogemusi teiega jagada ei saa, aga kuulu järgi olevat koogid olnud täielik hitt ja isegi saledat joont järgivad preilid olid tõstnud endale teise ja ka kolmandama tüki. Retsepti võtsin siit, mustikad asendasin rabarberiga ning täidisesse segasin umbes 3spl purustatud/püreestatud värsket ingverit. Ühesõnaga, kui tahate muljet avaldada, tehke seda kooki!